11. november 2026 · täitmine

Strateegia läbis testid. Siis muutis börs hinnasammu.

Strateegia läbis testid. Siis muutis börs hinnasammu.

Teisipäeval kell 08:00 UTC muutis üks krüptokauplemiskoht keskmise hinnaga perp-tähtajalise lepingu hinnasammu. Meie basisstrateegia ei pannud seda tähele. Signaal nägi endiselt sama spot- ja futuurihinna vahet, riskipiirid jäid samaks ning tagantjärele test andis ikka samu tulemusi.

Paberkauplemine märkas seda strateegia eest. Korralduste adapter ümardas ostulimiidi lähima lubatud hinnani allapoole. Nii jäi korraldus ühe hinnasammu võrra allapoole taset, mida tagantjärele test oli modelleerinud. Turg jõudis vana hinnani, simuleeritud korraldus täideti, aga paberkorraldus jäi täitmata. Lõunaks oli strateegia positsioon tasakaalust väljas.

Juhtum näis väikese ümardamisveana. Tegelikult oli see mudeli piiride probleem: strateegia tundis hindu, aga tagantjärele test ei tundnud kauplemiskoha hinnavõrku.

Kauplesime lihtsa basis-signaaliga: ostsime spoti ja müüsime perp-tähtajalist lepingut, kui futuuride preemia ületas lävendi. Korraldused olid passiivsed, sest oodatav basis-eelis oli väike. Mõni hinnasamm võis otsustada, kas sisenemine teenib piisavalt, et katta tasud ja hilisem väljumine.

Mis hinnasammu muutudes teisiti läks?

Enne uuendust aktsepteeris perp-tähtajaline leping hindu sammuga 0.01. Pärast uuendust aktsepteeris see asjaomases hinnavahemikus hindu sammuga 0.05. Signaal arvutas sihtmüügihinnaks 42,318.03, mis oli vana reegli järgi lubatud hind. Uue reegli järgi oli see hind kehtetu.

Börs lükkas kehtetud hinnad tagasi, kuid meie adapteril oli varuvariant: see ümardas müügihinna allapoole, 42,318.00-ni. Ka see hind oli kehtetu. Teine varuvariant ümardas hinna uuesti, seekord 42,318.05-ni. See hind oli küll lubatud, kuid müüja jaoks vähem agressiivne. Korraldus ei saanud enam müüa modelleeritud hinnaga. Kood oli kirjutatud teise turu jaoks ning muutis tagasilükkamise märkamatult uue hinnaga korralduseks.

See üks korraldus tõstatas kaks eri küsimust. Esiteks: millise hinna võib kauplemiskoht aktsepteerida? Teiseks: kuidas peaks strateegia reageerima, kui soovitud hind hinnavõrku ei sobi? Esimesele vastab börs. Teisele peab vastama strateegia või täitmisreeglistik.

Korralduse kavatsusHinnavõrgu reegelTüüpiline ümardamissuundMida see võib muuta
Ostu limiitkorraldusHind peab olema hinnasammu kordneAllapoole, et hind jääks limiidiga võrdseks või sellest madalamaksVäiksem täitumise tõenäosus
Müügi limiitkorraldusHind peab olema hinnasammu kordneÜlespoole, et hind jääks limiidiga võrdseks või sellest kõrgemaksVäiksem täitumise tõenäosus
Turustatav limiitkorraldusPeab arvestama ka hinnapiiridegaOleneb maksimaalsest lubatavast hinnastKas korraldus ületab hinnavahe

Üht universaalselt õiget ümardamisreeglit pole. Ostuhinna allapoole ümardamine hoiab ostja hinnapiiri, kuid võib vähendada täitumise tõenäosust. Ülespoole ümardamine võib muuta korralduse kohe turustatavaks, mis muudab tasusid ja hinnamõju. Meie passiivse basis-sisenemise puhul oli korralduse hinna märkamatu muutmine vale käitumine. Strateegia oli sihi valinud; adapter muutis selle majanduslikku mõju.

Miks nägi tagantjärele test endiselt hea välja?

Meie ajalooliste korralduste simulaator käsitles limiithindu pidevate arvudena. Kui küünla madalaim hind jõudis ostuhinnani või kõrgeim hind müügihinnani, märkis simulaator korralduse täidetuks. Passiivse korralduse puhul on see niigi helde lähendus, sest tehinguhind limiidil ei ütle midagi järjekorrakoha kohta. Hinnasammu uuendus tõi aga esile veel põhimõttelisema probleemi: sellise hinnaga korraldust poleks saanud üldse esitada.

Mängisime samad otsused uuesti läbi, rakendades uut hinnavõrku alates selle jõustumisajast. Mitu täitmist kadus. Mõned korraldused ümardati hindadeni, mis ületasid hinnavahe, ja neilt võeti maker-tasude asemel taker-tasusid. Selle tulemusel muutus positsioonide käik ning koos sellega ka hilisemad maandamised ja väljumised. Reegel, mis näis pelga metaandmena, muutis kogu tehingute jada.

Uuendus polnud mingi graafikusse peidetud üllatus. Kauplemiskoht oli avaldanud instrumendi reeglimuudatuse koos jõustumisajaga. Salvestasime turuandmeid hoolikalt, kuid instrumendi metaandmed olid käivitamisel värskendatavas vahemälus. Tagantjärele test kasutas tänaseid reegleid iga ajaloolise kuupäeva puhul; paberkauplemisel olid reeglid vananenud, kuni protsess taaskäivitati. Kumbki keskkond ei kajastanud, mida kauplemiskoht igal ajahetkel lubas.

Kuidas peaks tagantjärele test modelleerima hinnasammu muutusi?

Versioonige instrumendi reegleid kehtivusvahemike järgi, nagu teisigi konkreetse aja seisuga sisendeid. Vähemalt tuleb talletada jõustumisaeg ja korralduse kehtivuse kontrollimiseks vajalikud reegliväärtused: hinnasamm, koguse samm, minimaalne kogus ja võimalikud hinnavahemikud. Simulaator peaks laadima reeglistiku, mis kehtis simuleeritud otsuse tegemise ajal.

Seejärel määratlege korralduste käsitlemine selgesõnaliselt. Kui sihthind on kehtetu, lükake see tagasi, ümardage dokumenteeritud reegli järgi või arvutage siht uuesti hinnavõrku sobivaks. Pange kirja, mida tegite. Tagantjärele test, mis parandab automaatselt iga korralduse, võib sobida kindla täitmisreeglistiku mõju hindamiseks, kuid see ei tohiks jätta muljet, et tegu oli börsil täidetud korraldusega.

Passiivsete korralduste puhul on hinnasammule vastav hind täitmise puhul alles esimene tingimus. Vaja on ka mudelit selle kohta, kas turg kauples teie hinnast läbi, milline oli teie ees olev järjekord, millised korraldused tühistati ja millise tasutaseme oleksite saanud.

Lisasime kaks kontrolli. Esimene kontrollib iga loodud korraldust selle aja seisuga kehtinud instrumendireeglite alusel ja annab kehtetu hinna või koguse korral selge vea. Teine võrdleb tagantjärele testi ja paberkauplemise adapteri lõplikku normaliseeritud korraldust: poolt, hinda, kogust, kehtivusaega ja tasukavatsust. Kui need erinevad, ei loeta käitust võrreldavaks.

Seejärel mängisime teisipäevase muudatuse uuesti läbi. Tagantjärele test ei lugenud pärast hinnavõrgu uuendust enam 42,318.03 hinnaga korraldusi täidetuks. Paberkauplemine ja simulatsioon tegid iga kehtetu sihthinna puhul sama otsuse, sealhulgas siis, kui otsustati korraldus vahele jätta.

Signaal polnud katki läinud. Aegunuks olid selle eeldused kaubeldava instrumendi kohta. Strateegia saab uue hinnasammuga toime tulla, kui uurimissüsteem käsitleb kauplemiskoha reegleid simuleeritava turu osana.

börsireeglidhinnasammkorralduste ümardaminetagantjärele testiminepaberkauplemine
← Kõik postitused